Соревнования "Uljaste triibu 2011", 8 января 2011г.
Добавлено: 20 дек 2010, 22:15
Внимание, пингвины!
8-ого января состоятся соревнования на озере Ульясте, около Сонда, не доезжая до Кохтла-Ярве
http://kaart.otsing.delfi.ee/index.php? ... pha=80#tc3
Участников нашего форума приглашает руководство Раквереского спортивного центра принять участие в этих соревнованиях.
Более полную информацию о регламенте и правилах можете получить на сайте здесь
http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMDQwNjc1LDMsMCwwLA/
Tere!
Uljaste järves elavad erilised kalad - Mutantahvenad, tegelikult on viimased haiged, bakterite poolt moondunud selgrooga õnnetud ahvenad. Kui Kuldkalal on vaja märgistatud kalakesi ennem võistlust sisse lasta, siis Uljaste järves on nad juba looduslikult olemas ja neid me jahtima lähemegi.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=361804
Sellel aastal on juba oodata võistlejaid nii Soomest kui Lätist.
Veidi juttu eelnevast:
Puudega (mutant) ahven, kas uus oht loodusest!?
Viimasel ajal moodi läinud kalavõistlustel proovitakse küll kalakesi märgistada, et nende püüdjaid võistluste ajal auhinnata kullakangidega või valitakse arvestatavateks võistluskaladeks mõni raskemini tabatav liik. Meil siin Lääne-Virumaa idapoolsel küljel, Uljaste järves, seda muret ei ole, et peame kalakesi märgistama, nad on meil juba looduslikult olemas – need on mutantahvenad, rahvakeeli lisaks tuumaahvenad, värdjaahvenad, aga võib-olla polegi need enam ahvenad, äkki sootuks uus liik?
Tegelikult on asi kurb, viimastel aastatel välja püütud sellised väärarenguga ahvenad on kindel signaal ja märk looduse pöördumatust muutusest. Kas saab seda seostada aastaid tagasi toimunud kataklüsmiga selles järves, kus kahekümnest kalaliigist jäi elama ainult kolm või järjest enam pealesuruvate kaevanduste levikuga ning nendega kaasneva põhjavee reostusega? Teame kõik, et asub ju kümnekonna kilomeetri kaugusel Kiviõli keemiatööstus, kaevandused, tuhamäed jne.
-------------------------------------------
Talikalapüük on meeli erutav!
Ahven on huvitav kala.
Kui mujal maailmas meie laiuskraadidel on talikalastus vägagi levinud, siis meie maakonna rahvas elab kui vutlaris, ega oska endale avada seda mitmekesist maailma meie ümber. Miks mitte teha selle põneva meelelahutusega algust just nüüd ning selle väljundiks olekski eeloleval pühapäeval korraldatav kalapüügi võistlus - „Uljaste Triibu “?!
Ah, et miks just Triibu, sellepärast, et on olemas selline põnev asjapulk või kala, nagu seda on ahven. Kuna aga ahvenal üle selja jooksevad triibud, siis rahvapärasem hellitusnimi olekski triibu. Samas ahven on maitsev kala ja ka tark. Viimase õnge otsa meelitamine nõuab kalamehelt (tegelikult on kõik asjaarmastajad, olgu siis mehed või naised - kõik kalamehed) tugevat närvi, kannatlikkust ja kindlasti kavalust. Kõigi nende kolme omaduse summa korrutada ajaga annab aga kogemuse. Kogemus on nagu jalgrattasõit, oled kord juba omandanud, elad sellega kogu elu. Kalapüügi kogemus aga on kahtlemata üks huvitavamaid ja meeli köitvamaid üleelamisi, see on nagu sport – tekitab adrenaliini ning annab rahuloleva tunde saavutatust. Kui siia lisada veel juurde pingelang, ilus loodus, värske õhk ja liikumine, siis saaksimegi kokku ühe tervislikke eluviise hõlmava tegevuse.
Ahven on Eestis levinum siseveekogude kala, ta suudab isegi väga happelistes soolaugastes elada. Sellises keskkonnas muutuvad nad süsimustadeks kuraditeks ning triipe seljal on praktiliselt võimatu eristada, kuid liha seevastu on helevalge ja väga maitsev.
Ahven pannil.
Eemaldada 100-300 grammistel ahvenatel pea ja sisikond, soomused võivad jääda ning lisada kergelt soola ja kõhtu peita tükike võid. Pannile rändavad viimased kõhud ülesse poole nii umbes 6-8 tükki ja kinnise kaane all võimalikult madalal temperatuuril küpsetada omas mahlas 50 minutit, tuleb jälgida, et minimaalne praadimise protsess ikka toimuks. Selle tulemusena peaks jääma ahvena liha väga mahlaseks ning eralduma kergelt luudelt. Kuna ahvenal on suhteliselt vähe luid, siis on võimalik üsna väikeseid isendeid luuvabalt süüa. Tavaliselt õnnestub see kahvliga suurepäraselt, tuleb ainult peale küpsetamist kõht sabani laiali lükata ning sama saab ka küljeluudega teha. Nüüd kahvliküljega kergelt kahele poole liigutades haarate kogu maitsva sisu kahvlile ja edasi loomilikult suhu – oi kui maitsev!
Tark ahven
See kala on juba loodud röövkalaks, kes sööb praktiliselt kõike mis liigub, seega kogemustega kalamees järgib sama põhimõtet – tuleb ületada barjäär huvitatuse ja apaatsuse vahel. Röövkala võib olla pilgeni end täis söönud, kuid kui kohtab atraktiivselt serveeritud just haiglaselt liikuvat saaki, ei ütle ta kunagi täiendavast magustiodust ära. Seevastu vastupidiselt lepiskala võib tundide viisi mingisugust rohelist adru endale sisse vedada sellise järjekindlusega, nagu oleks ta võlgu oma esiisadele.
Siit siis väike nõuanne ahvena püüdjatele: liigutage vahetpidamata sööta ja katsuge ta tema nina eest ära tõmmata. Ahven on uskumatult kiire ja täpse haaramisega ning jõuab söödale tahtmise korral väga kiiresti järele.
Vahel paneb mind imestama ahvena kavalus kasutada ära inimest oma toidu otsingutel. Seda saate ise vajadusel katsetada. Suvel liivase põhjaga ja selge läbipaistvusega rinnuni vees olles jääge seisma ning trampige jalgu vastu põhja. Viimasest tegevusest lähtudes ajate üles ilmatuma liivasodi ning loomulikult arvate, et ka kalad hirmutasite ära, aga oh ei, just vastupidi. Peagi, kui vesi on selginenud, avastate, et põhja peal istuvad kümned ahvenad ning ootavad ja ei karda mitte midagi. Aga miks nad peaksidki kartma, teie ise ju annate neile süüa, nimelt trampimisega lööte koos liivaga ülesse tuhandeid liivas peituvaid ussikesi ning mida rohkem te tambite, seda lähemale nad tulevad. Siit ka seos, miks ahvenad kolkimist ja tuuraga toksimist ei karda, seevastu lepiskalad ujuvad kiiresti eemale.
Tihti luusivad ujulate vahetus läheduses tuhanded ahvenad, kuid ujujatele jäävad nad märkamatuks, küll aga imestab samas sillal püüdev kalamees oma saagi rohkuse üle.
Talipüügi võistlustel on enamasti varustuses talipüügiõng vajadusel rulliga, jõhv/nöör, mille otsas kirptirk. Viimane koosneb tinasulamitest ja konksust ning söödastatakse enamasti sääsevastsega, samas ei ole soovitav lisada kirptirgule mittelooduslikke osasid v.a. tinaosa ise ja ka selle mõõdud ei tohiks ületata 15 mm, millele lisandub üks konks. Võib ka kasutada tina- konks eemal asetsevat versiooni, kuid ahvena püügil ei taha selline rakendus efektiivne olla.
Kuna vahel võtab ahven meelsamini sikutit/tirku, siis meie arvates on Uljaste Triibul mõlemate variantide võimalus lubatud, küll aga pole võimalus elussöödaga püügiks ning mitme vahendiga korraga.
Uljaste järvest lähemalt:
Järv on üsna läbipaistva veega ja sügav. Kunagi oli väga kalarikas, kuid paarkümmend aastat tagasi arvatavasti lõhkamistööde, raudtee vibratsiooni tagajärjel pääses tohutu hulk maagaasi põhjamudast välja, kirjeldati isegi kümne meetri kõrgust veesammast, mille tulemusena hukkus suurem osa kalastikust. Kuna ahven suudab elada üsna happelises keskkonnas, siis see oli peaaegu ainukene kalaliik, kes selle katastroofi üle elas. Viimasel ajal on ahven suureks paisunud, üllatuslikult istub suurem osa neist 3-4 meetri sügavusel. Olen selle üle pead murdnud, arvatavasti üheks põhjuseks talvel hea läbipaistvusega vesi.
Veel eelseisva võistluse teemaarendusest:
http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMDMzODI0LDMsMCwwLA/
http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMDQwNjc1LDMsMCwwLA/
Lugupidamisega!
Allan Jaakus
Direktori asetäitja
MA Rakvere Spordikeskus
Kastani puiestee 12, Rakvere linn
Lääne-Viru maakond 44307
Telefon +372 3278203
GSM +372 5072182
Fax +372 3278201
e-post: allan.jaakus@rakverespordikeskus.ee
http://www.rakverespordikeskus.ee
8-ого января состоятся соревнования на озере Ульясте, около Сонда, не доезжая до Кохтла-Ярве
http://kaart.otsing.delfi.ee/index.php? ... pha=80#tc3
Участников нашего форума приглашает руководство Раквереского спортивного центра принять участие в этих соревнованиях.
Более полную информацию о регламенте и правилах можете получить на сайте здесь
http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMDQwNjc1LDMsMCwwLA/
Tere!
Uljaste järves elavad erilised kalad - Mutantahvenad, tegelikult on viimased haiged, bakterite poolt moondunud selgrooga õnnetud ahvenad. Kui Kuldkalal on vaja märgistatud kalakesi ennem võistlust sisse lasta, siis Uljaste järves on nad juba looduslikult olemas ja neid me jahtima lähemegi.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=361804
Sellel aastal on juba oodata võistlejaid nii Soomest kui Lätist.
Veidi juttu eelnevast:
Puudega (mutant) ahven, kas uus oht loodusest!?
Viimasel ajal moodi läinud kalavõistlustel proovitakse küll kalakesi märgistada, et nende püüdjaid võistluste ajal auhinnata kullakangidega või valitakse arvestatavateks võistluskaladeks mõni raskemini tabatav liik. Meil siin Lääne-Virumaa idapoolsel küljel, Uljaste järves, seda muret ei ole, et peame kalakesi märgistama, nad on meil juba looduslikult olemas – need on mutantahvenad, rahvakeeli lisaks tuumaahvenad, värdjaahvenad, aga võib-olla polegi need enam ahvenad, äkki sootuks uus liik?
Tegelikult on asi kurb, viimastel aastatel välja püütud sellised väärarenguga ahvenad on kindel signaal ja märk looduse pöördumatust muutusest. Kas saab seda seostada aastaid tagasi toimunud kataklüsmiga selles järves, kus kahekümnest kalaliigist jäi elama ainult kolm või järjest enam pealesuruvate kaevanduste levikuga ning nendega kaasneva põhjavee reostusega? Teame kõik, et asub ju kümnekonna kilomeetri kaugusel Kiviõli keemiatööstus, kaevandused, tuhamäed jne.
-------------------------------------------
Talikalapüük on meeli erutav!
Ahven on huvitav kala.
Kui mujal maailmas meie laiuskraadidel on talikalastus vägagi levinud, siis meie maakonna rahvas elab kui vutlaris, ega oska endale avada seda mitmekesist maailma meie ümber. Miks mitte teha selle põneva meelelahutusega algust just nüüd ning selle väljundiks olekski eeloleval pühapäeval korraldatav kalapüügi võistlus - „Uljaste Triibu “?!
Ah, et miks just Triibu, sellepärast, et on olemas selline põnev asjapulk või kala, nagu seda on ahven. Kuna aga ahvenal üle selja jooksevad triibud, siis rahvapärasem hellitusnimi olekski triibu. Samas ahven on maitsev kala ja ka tark. Viimase õnge otsa meelitamine nõuab kalamehelt (tegelikult on kõik asjaarmastajad, olgu siis mehed või naised - kõik kalamehed) tugevat närvi, kannatlikkust ja kindlasti kavalust. Kõigi nende kolme omaduse summa korrutada ajaga annab aga kogemuse. Kogemus on nagu jalgrattasõit, oled kord juba omandanud, elad sellega kogu elu. Kalapüügi kogemus aga on kahtlemata üks huvitavamaid ja meeli köitvamaid üleelamisi, see on nagu sport – tekitab adrenaliini ning annab rahuloleva tunde saavutatust. Kui siia lisada veel juurde pingelang, ilus loodus, värske õhk ja liikumine, siis saaksimegi kokku ühe tervislikke eluviise hõlmava tegevuse.
Ahven on Eestis levinum siseveekogude kala, ta suudab isegi väga happelistes soolaugastes elada. Sellises keskkonnas muutuvad nad süsimustadeks kuraditeks ning triipe seljal on praktiliselt võimatu eristada, kuid liha seevastu on helevalge ja väga maitsev.
Ahven pannil.
Eemaldada 100-300 grammistel ahvenatel pea ja sisikond, soomused võivad jääda ning lisada kergelt soola ja kõhtu peita tükike võid. Pannile rändavad viimased kõhud ülesse poole nii umbes 6-8 tükki ja kinnise kaane all võimalikult madalal temperatuuril küpsetada omas mahlas 50 minutit, tuleb jälgida, et minimaalne praadimise protsess ikka toimuks. Selle tulemusena peaks jääma ahvena liha väga mahlaseks ning eralduma kergelt luudelt. Kuna ahvenal on suhteliselt vähe luid, siis on võimalik üsna väikeseid isendeid luuvabalt süüa. Tavaliselt õnnestub see kahvliga suurepäraselt, tuleb ainult peale küpsetamist kõht sabani laiali lükata ning sama saab ka küljeluudega teha. Nüüd kahvliküljega kergelt kahele poole liigutades haarate kogu maitsva sisu kahvlile ja edasi loomilikult suhu – oi kui maitsev!
Tark ahven
See kala on juba loodud röövkalaks, kes sööb praktiliselt kõike mis liigub, seega kogemustega kalamees järgib sama põhimõtet – tuleb ületada barjäär huvitatuse ja apaatsuse vahel. Röövkala võib olla pilgeni end täis söönud, kuid kui kohtab atraktiivselt serveeritud just haiglaselt liikuvat saaki, ei ütle ta kunagi täiendavast magustiodust ära. Seevastu vastupidiselt lepiskala võib tundide viisi mingisugust rohelist adru endale sisse vedada sellise järjekindlusega, nagu oleks ta võlgu oma esiisadele.
Siit siis väike nõuanne ahvena püüdjatele: liigutage vahetpidamata sööta ja katsuge ta tema nina eest ära tõmmata. Ahven on uskumatult kiire ja täpse haaramisega ning jõuab söödale tahtmise korral väga kiiresti järele.
Vahel paneb mind imestama ahvena kavalus kasutada ära inimest oma toidu otsingutel. Seda saate ise vajadusel katsetada. Suvel liivase põhjaga ja selge läbipaistvusega rinnuni vees olles jääge seisma ning trampige jalgu vastu põhja. Viimasest tegevusest lähtudes ajate üles ilmatuma liivasodi ning loomulikult arvate, et ka kalad hirmutasite ära, aga oh ei, just vastupidi. Peagi, kui vesi on selginenud, avastate, et põhja peal istuvad kümned ahvenad ning ootavad ja ei karda mitte midagi. Aga miks nad peaksidki kartma, teie ise ju annate neile süüa, nimelt trampimisega lööte koos liivaga ülesse tuhandeid liivas peituvaid ussikesi ning mida rohkem te tambite, seda lähemale nad tulevad. Siit ka seos, miks ahvenad kolkimist ja tuuraga toksimist ei karda, seevastu lepiskalad ujuvad kiiresti eemale.
Tihti luusivad ujulate vahetus läheduses tuhanded ahvenad, kuid ujujatele jäävad nad märkamatuks, küll aga imestab samas sillal püüdev kalamees oma saagi rohkuse üle.
Talipüügi võistlustel on enamasti varustuses talipüügiõng vajadusel rulliga, jõhv/nöör, mille otsas kirptirk. Viimane koosneb tinasulamitest ja konksust ning söödastatakse enamasti sääsevastsega, samas ei ole soovitav lisada kirptirgule mittelooduslikke osasid v.a. tinaosa ise ja ka selle mõõdud ei tohiks ületata 15 mm, millele lisandub üks konks. Võib ka kasutada tina- konks eemal asetsevat versiooni, kuid ahvena püügil ei taha selline rakendus efektiivne olla.
Kuna vahel võtab ahven meelsamini sikutit/tirku, siis meie arvates on Uljaste Triibul mõlemate variantide võimalus lubatud, küll aga pole võimalus elussöödaga püügiks ning mitme vahendiga korraga.
Uljaste järvest lähemalt:
Järv on üsna läbipaistva veega ja sügav. Kunagi oli väga kalarikas, kuid paarkümmend aastat tagasi arvatavasti lõhkamistööde, raudtee vibratsiooni tagajärjel pääses tohutu hulk maagaasi põhjamudast välja, kirjeldati isegi kümne meetri kõrgust veesammast, mille tulemusena hukkus suurem osa kalastikust. Kuna ahven suudab elada üsna happelises keskkonnas, siis see oli peaaegu ainukene kalaliik, kes selle katastroofi üle elas. Viimasel ajal on ahven suureks paisunud, üllatuslikult istub suurem osa neist 3-4 meetri sügavusel. Olen selle üle pead murdnud, arvatavasti üheks põhjuseks talvel hea läbipaistvusega vesi.
Veel eelseisva võistluse teemaarendusest:
http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMDMzODI0LDMsMCwwLA/
http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMDQwNjc1LDMsMCwwLA/
Lugupidamisega!
Allan Jaakus
Direktori asetäitja
MA Rakvere Spordikeskus
Kastani puiestee 12, Rakvere linn
Lääne-Viru maakond 44307
Telefon +372 3278203
GSM +372 5072182
Fax +372 3278201
e-post: allan.jaakus@rakverespordikeskus.ee
http://www.rakverespordikeskus.ee
спорта" уходить. Поучаствовал, чему-то научился, чего-то добился, толчёк в развитии получил, да и довольно.
